PALJU ÕNNE JANAR!

Janar sai eile 7 aastaseks. Palju õnne!

HÄID PÜHI!

Pühadeaeg lasteaias

27. 28. ja 31.detsembril on lepatriinud, päikesejänkud, hiiretipsud, tähetäpsikud ja naerupallid alumisel korrusel lepatriinude rühmas.   

02. kuni 04.jaanuaril on lepatriinud ja naerupallid alumisel korrusel lepatriinude rühmas.

02. kuni 04.jaanuaril on päikesejänkud, hiiretipsud ja tähetäpsikud alumisel korrusel päikesejänkude rühmas.

Kõik lapsed oma rühmas alates 07.jaanuarist!

PÄKAPIKK EI TOONUD KOMMI

Ühel hommikul oli päkapikk soki sisse toonud plastiliini. Väikestele osavnäppudele meeldis see üllatus väga.

PÄKAPIKUPIDU

ILUSAT III. ADVENDIPÜHAPÄEVA!

Elizabeth, Kristofer, Annabel ja Annaliisa laupäevases Virumaa Teatajas

 Rakvere linna algkooli Päikesejänkude lasteaiarühma kuueaastased rõõmsasilmsed Elizabeth, Kristofer, Annabel ja Annaliisa avaldasid Virumaa Teatajale arvamust, mis imeloom see raha on.
Mis on raha?
Elizabeth (E): Rahaga saab osta kõike, mida sa tahad.
Kristofer (K): Raha eest saab kommi.
E: Ja mingit toitu, mis koju on vaja. Aga mänguasju ka.
K: Mu isa ostis mulle kaks legoautot. Üks on must ja teine roheline, sellised suured.
Kas neid asju saab siis raha eest?
K: Jaa.
Annaliisa (AL): Aga kui sul ei ole piisavalt raha, siis sa ei saa osta.
Kust raha üldse tuleb?
E: Ühest masinast.
Annabel (A): Pangast.
K: Ma arvan ka, et pangast saab raha.
AL: Aga raha on üks kallis asi.
Kuidas raha masina sisse saab?
AL: Masin ise teeb seda raha.
A: Ma arvan, et need, kes poest ostavad, need panevad sinna panka sisse.
AL: Pangas saab raha hoida.
A: Aga valesid rahasid ei tohi panna sinna.
AL: Mõnes poes on selline aparaat, mis vaatab, et raha oleks ikka õige.
E: Sellise rahaga ei tohi maksta, et kui sa ise oled joonistanud lihtsalt valgele paberile ja paned numbri peale.
A: Ja kui on mingi Saksa või Vene raha, siis ei võeta seda Eestis vastu.
Kas on siis sellised kohad, kus näiteks Vene raha saab Eesti omaks vahetada?
K: E-e-ei, mina pole sellist näinud.
E: Aga ümbrikust ei tohi raha võtta, siis masin ikka ei võta vastu. Ja mingit kokku seotud raha ka ei võta vastu. Ja sente ka ei võta.
Mis masinast te nüüd räägite?
E: Swed.
K: Ja need, kes poes müüvad, ei võta ka selliseid sente vastu, mis ei kehti.
AL: Praegu on meil eurod, aga enne oli Eesti raha.
E: Minu emme ükskord unustas kaardi koju ja siis andis müüjale sularaha.
K: Mis sularaha, see sulab ära ju.
E: Ei sula.
K: See on paberraha, see sulab ära ju.Mis see sularaha tähendab?
Sularaha ongi paberraha ja mündid, mis sul parasjagu käes on.
 K: Ma arvan, et see on taskuraha.
Taskuraha on see, mille ema või isa sulle annab.  
A: Ma tahtsin veel seda rääkida, et pank ei võta sellist raha vastu, mis ise on tehtud. Et kui võtad sendi ja joonistad selle järgi paberist sendi, siis pank seda vastu ei võta.
K: Nii ei saa jah teha. Rahad peavad ikka kehtima ka.
Aga kas inimene ise saab raha teha? K: Ei saa.
AL: Kui sa ise teed, siis on ju näha, et see on paberist, aga pärissent on metallist.
K: Nad raputavad vist sinna kulda peale, siis ta jääbki selliseks. Aga kui ta hästi kaua ühe koha peal on seisnud, siis ta enam ei kehti.
A: Ja kaart ka ei kehti siis, kui ta on läbi.
E: Aga kui sa teed mänguraha, siis sa saad mängupoodi mängida. Meil oli siin ka, nüüd on need kõik kadunud. Ja raha ei tohi kunagi katki teha, siis sa ei saa enam osta.
AL: Aga sente ju ei saa puruks teha.
E: No paberraha saab.
K: Saab senti ka. Lähed kuuri (näitab – toim.), võtad haamri, võtad hoogu ja lööd kõmm katki. Tegelikult ei ole hea raha katki teha.
A: Jaa, sellepärast, et raha ja sendid on väga kallid asjad.
AL: Aga siis, kui sa poemüüjale raha ei anna, siis peetakse sind vargaks.
Ma küsisin enne, kust raha tuleb, ja te ütlesite, et masinast. Aga kas keegi peab midagi tegema ka, et raha sealt saada?
A: Jaa, koodi peab panema.
Aga kas on nii, et mõnel inimesel on rohkem ja mõnel vähem raha?
AL: Jaa, mõni on miljonär.
K: Osa on pensionärid ka, kuidas nemad raha teenivad?
No kas te teate, kuidas pensionärid raha saavad?
AL: Nad saavad pangast raha.
K: Neile viiakse raha.
A: Jah, neile, kes elavad hästi kaugel.
Mida peab siis tegema, et raha saada?
AL: Väga palju töötama.
K: Kui sa tahad tuhat eurot saada, siis sa pead mitu aastat enne töötama? Ma arvan, et 12 aastat järjest, ei tohi üldse puhata puhkepäevadel.
AL: Peaaegu igas töökohas saab ainult kord kuus raha.
E: Kui sa hästi palju töötad, siis sa väsid ära ja ei jaksa enam tööd teha. Ja siis sa ei saagi raha.
Mis siis juhtub, kui raha enam ei ole?
A: Siis ei saa midagi osta.
AL: Siis peab raha teenima, töötama.
K: Ma tahtsin seda öelda, et kui emal ja isal pole raha, siis nad ei saa lastele mänguasju osta.
Kas mänguasjad on kõige tähtsamad asjad, mida osta?
Tüdrukud: Ei ole.
K: Minu arust küll on!
AL: Söök ja kodu on kõige tähtsamad.
Mille eest veel ema või isa peavad raha maksma?
A: Kui kellelgi on mingi asi väga katki, siis on uut vaja.
AL: Söögitegemise asju ka, kui mõned on puudu.
K: Kommi ja šokolaadi.
A: Ei-i-i, šokolaadi ja kommi toovad praegu päkapikud.
Kuulge, aga kust päkapikud ja jõuluvana raha saavad, et kingitusi teha?
AL: Päkapikud teevad ise kingitusi, neid on jõuluvana juures nii palju, et ei jõua üle lugedagi. Ja nad teevad neid mänguasju, mida lapsed tahavad.
K: Mina arvan, et jõuluvanal on odavamad maksud.

Teele Üprus, reporter
15.12.2012   Virumaa Teataja

Artikkel tänases Virumaa Teatajas

"“Kas kukekostüümi saab?” küsib meesterahvas kostüümilaenutusse sisse astudes. “Kui vanale lapsele?” küsib omakorda laenutuse omanik Relika Lõhmus ja üllatub rõõmsalt, kuuldes, et kostüümi vajab hoopis mees ise.

Nimelt tuleb meesterahval osaleda lapse jõulupeol näidendis, kus nõutakse kukeks kehastumist. Pikkus ja muud vajalikud numbrid kirjas, astub mees kostüümilaenutusest lootusrikkalt välja, sest Relika Lõhmus lubas anda endast parima ja vähemalt püüda kukekostüümi õigeks ajaks valmis teha. “See on väljakutse mulle endalegi,” märkis ta.

Järgmine klient soovib jänesekostüümi. Seda ei pea meister õmblema hakkama – jänes juba ripub riidepuul. Paki ainult kokku ja võta kaasa. Nii tehaksegi.  ...........

artikkel Virumaa Teatajas "Kostüümilaenutuses käib kibekiire töö"
 Kristi Ehrlich, reporter

Kas tuleb kuidagi tuttav ette? Oleme oma näidendi lavastamisega otsapidi ajakirjandusse välja jõudnud.

PALJU, PALJU ÕNNE!

Eile toimus Hedvigi peres väga tähtis sündmus. Nimelt suurenes Altmäede pere ühe tüdrukutirtsu võrra.
Meie südamlikud õnnesoovid vanematele ja õdedele ja vennale ja vanavanematele! 

JÕULUKONTSERDI LAUL

SÕITSID SAANID, SÕITSID REED
MÖÖDA PIKKA TALVETEED,
HELISESID AISAKELLAD,
AISAL JÕULUKELLAD HELLAD.

OOTAS ATS JA OOTAS MALL,
OOTSID KAUA AKNA ALL,
AGA JÕULUTAAT EI TULE -
KÜLL ON HALE, KÜLL ON HALE!

KÜLL ON OOTAMINE PIKK,
KÄTTE JÕUAB VIDEVIK;
ENAM OODATA EI JÕUA -
KUS ON JÕULUTAAT NII KAUA?

JUBA TAEVAS PAISTAB KUU ...
TEISES TOAS JÕULUPUU,
AGA KÜÜNLAD SÜÜTAMATA,
SEST ET TAAT VEEL TULEMATA.

ÄKKI ÕUE SÕITSID REED,
MÖÖDA VALGET TALVETEED,
HELISESID KELLAD HELLAD,
JÕULUTAADI AISAKELLAD.

(J.ORO)

PALJU ÕNNE VIKTORIA!

Glitter Text @ Glitterfy.com Täna tähistab oma sünnipäeva Viktoria. PALJU, PALJU ÕNNE!

KOLMAPÄEV - AJAKIRJANIK RÜHMAS

Kolmapäeval käis Kristoferi, Annabeli, Elizabethi ja Annaliisaga juttu puhumas Virumaa Teataja ajakirjanik Teele. Sellest, millest räägiti, loeme järgmise laupäeva lehest. Ootame huviga! 

RAAMATU "KUS MU VÄIKEATS!" ESITLUS

Teisipäeval toimus TÜ Rakvere Kolledžis raamatute esitlus. Üheks raamatuks oli uus käe- ja näpumängude raamat "Kus mu väikeats!" See on järg raamatule "Kus mu pöial!" 
 Et asi lõbusamalt sujuks sai kaasa kutsutud mõned päikesejänkud. Aitäh Rainale, Viktoriale, Hedvigile ja Janarile! Olite väga tublid! Tänada tahaks ka Gerrit kes lapsed kohale toimetas ja Evet kes oma lõunaajast lasteaias lapsi valvas.

Raamatu levitamise ja müügiga tegeleb TÜ Rakvere Kolledž 

ESMASPÄEVAL LASTEAIAS

Esmaspäeva hommikul oli meie tähekanga ingel jõudnud kolmanda tähe peale. Käes oli kolmas detsember. Samuti olid päkapikud akna külge sättinud soki maiustega. Hommikul oli saalis advendihommiku tähistamine.

Annabel tõi lasteaeda kaasa toreda meisterdamise raamatu. Kohe ja praegu oli kindlasti vaja ära proovida kiilide tegemine pesulõksust. Otsisime aga siis vajalikud matetrjalid välja ja kohe läks meisterdamiseks. 

Otsustasime üle vaadata ka keskväljaku jõulupuu, mis sellel aastal ei olegi kuusk vaid hoopis nulg. Ilus sellegipoolest! 

LAUL JÕULUPEOL LAULMISEKS

Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees?
Kes elab metsa sees?  
Seal elab päkapikk. Seal elab väike päkapikk, seal elab päkapikk.  
Mis teeb see päkapikk? Mis teeb see väike päkapikk, mis teeb see päkapikk.  
Ta saiu küpsetab. Ta maitsvaid saiu küpsetab, ta saiu küpsetab.  
Mis maksab saiapäts. Mis maksab väike saiapäts? Mis maksab saiapäts?
Kolm hästi pikka paid. Kolm hästi, hästi pikka paid, kolm hästi pikka paid.

LAUL

PI-PI-PIPARKOOGID TEEME HÄSTI MAGUSAD!
PI-PI-PIPARKOOGID MULLE VÄGA MAITSEVAD!
KUUMAS AHJUS KÜPSETAME,
SUHKRUGA SIIS KAUNISTAME…
PI-PI-PIPARKOOGID TEEME HÄSTI MAGUSAD!
(I. Rand)

ESIMENE ADVENT

ILUSAT ADVENDIAJA ALGUST!

KÄISIME KOOLIS

Neljapäeval võttis õpetaja Rutt päikesejänkud oma klassi ja "andis nuusutada koolitunni hõngu". Kuna sellel nädalal oleme rääkinud helkurite tähtsusest, siis näitas õpetaja selleteemalist filmi. Pärast joonistasid kõik oma pereliikmetele helkurid. Kui midagi tähtsat vahele ei tule siis kohtume õp Rutiga taas kahe nädala pärast.

TELESKOOP

Valmistasime Viktoria ema toodud torudest taevasse vaatamise torud ehk teleskoobid. Värvisime guaššidega ära ja liimisime litrid külge. 

Eriti palju nägi kaunistamisega vaeva Raina. Tulemus on väga ilus!

Allolev videoklipp õpetab kuidas kahe luubi abil muuta papptoru töötavaks teleskoobiks.

VANALINNA KOOLI JÕULULAAT

Tulevased ajateenijad

Marco ja Mattias ehitasid masina mis meenutab tanki. Eks näis mis elukutse poisid tulevikus valivad. 

KÄTTE ON JÕUDNUD KADRISANTIDE AEG

Homme on kadrilaupäev ja ringi jooksevad kadrisandid. Lasteaias tähistasime seda tähtsat päeva peoga. Kõige vanema rühma lapsed on tavaliselt pererahvas. 

Panime linased riided selga ja Hedvigi isa Tiidu toodud kaltsuvaiba saali põrandale. Peole kaasa võtsime lambakesed, sest kadrisandid toovad lambaõnne.

Kadrisandid uurisid kas perelapsed ikka tähti tunnevad ja laulda oskavad. Kõige keerulisemaks osutus küsimus miks inimesel on kaks kõrva ja ainult üks suu. 

Meie, lasteaiaõpetajad, näitasime samuti mida oleme sügise jooksul õppinud.

PÄIKESEJÄNKUDE PEREKOND

HAMBAARSTI JUURES

Hambaarsti juures käimine võib lõbus olla. Nimelt näitab hambaarst lõbusaid multikaid ja huvitavaid loodusfilme. Päikesejänkud said arsti käest kiita, et on tublid ja toredad. Kartma ei löönud keegi.

LINNAKODANIKU MAJAMUUSEUMIS SANDITAMAS

MARDILAUPÄEV

TOREDAT ISADEPÄEVA!

ISAD

ISAD ON SARNASED.
ISAD ON KARVASED.
MÕNEL ON TIHEDAD KARVAD,
MÕNEDE KARVAD ON HARVAD.
MÕNEL ON HABE EES,
MÕNEL ON LÕUA SEES.
MÕNEL ON IGAL POOL HABE,
MÕNI ON PAIGUTI LAGE.
MÕNEL ON ÜKSAINUS KARV,
KUID SELLINE ISA ON HARV.

ARVAN, ET ISAD ON ÕIGESTI KARVUNUD,
KUI LASTELE MEELDIB JA EMAD ON ARMUNUD!

Kalev Vapper, TÄHEKE
19. detsember 2011

LATERNAPIDU JA VARJUTEATER

Mõningad meeleolupildid laternapeost.